Euroopa Kohtult kannapööre Eesti tulumaksusüsteemi hüvanguks

Erki Uustalu

Peale aastatepikkuseid diskussioone võeti käesoleva aasta 26. märtsil vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille eesmärgiks oli väidetavalt täita EL-i liitumislepinguga võetud kohustus viia tulumaksuseadus kooskõlla ema-tütarühingudirektiiviga (90/435/EEC).
Täpselt kolm kuud hiljem st. 26. juunil tegi Euroopa Kohus oma seisukohtades kannapöörde, kinnitades kaudselt, et ka kehtiv tulumaksuseadus ei pruugi direktiiviga vastuolus olla.

Ajalugu

Eesti tulumaksusüsteemi tuleviku seadis varasemalt ohtu Euroopa Kohtu poolt tehtud lahend Athinaiki Zythopiia vs Kreeka riik (C-294/99), kus kohus leidis, et keelatud „tulumaksu kinnipidamine“ ema-tütarühingu direktiivi mõistes hõlmab muuhulgas ka olukorda, kus kasumi jaotamise hetkel eelnevalt mittemaksustatud kasum maksustatakse tütarühingu tasemel, samas kui seda ei oleks maksustatud mittejaotamise puhul.

“ 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõike 1 tähenduses hõlmab tulumaksu kinnipidamine olukorda, kus siseriiklik õigusnorm näeb ette, et tütarühingu poolt kasumi jaotamise korral emaühingule tuleb maksustamisel võtta arvesse kogu kasum - sealhulgas kasum, mille osas rakendus madalam maksumäär või maksuvabastus – samas kui neid kasumikategooriaid ei maksustataks olukorras, kus nad jääksid tütarühingu poolt emaühingule jaotamata“. (autoripoolne vabatõlge kohtuotsuse sõnastusest. Varasemad lahendid pole eesti keeles kättesaadavad).

Just nimelt antud lahendi valguses nõudis Euroopa Komisjon Eestilt tulumaksuseaduse muutmist lisades Eesti liitumislepingusse üleminekusätte, mis suuresti järgib oma sõnastuselt eelpoolviidatud Athinaiki Zythopiia lahendi sõnastust:

„ Erandina direktiivi artikli 5 lõikest 1 võib Eesti, seni kui ta võtab jaotatud kasumilt tulumaksu, maksustamata seejuures jaotamata kasumit, hiljemalt 31. detsembrini 2008 jätkata selle maksu kohaldamist kasumile, mida Eesti tütarettevõtjad maksavad oma liikmesriigis asuvatele emaettevõtjatele “.

Kannapööre

26. juunil 2008 tegi Euroopa Kohus lahendi asjas Burda GmbH vs Saksamaa (C-284/06), kus kohus võttis selgelt vastupidise seisukoha võrreldes eeltoodud kohtulahendiga kinnitades, et kasumi jaotamise maksustamine tütarühingu tasemel siiski ei kujuta endast „tulumaksu kinnipidamist“, mistõttu ei ole see ka direktiiviga vastuolus:

“ Siseriiklik õigusnorm, mis näeb tütarettevõtja kasumi emaettevõtjale jaotamise korral ette tütarettevõtja kasumi maksustamise olukorras kui neid ei oleks jaotamata jätmise korral maksustatud, ei kujuta endast kinnipeetavat maksu nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõike 1 tähenduses.”

Võrreldes lahendite sõnastust võib tuvastada, et tegelikkuses väljendatakse Burda otsuses täpselt vastupidist seisukohta Athinaiki Zythopiia lahendis väljendatule.

Inimlik eksimus Kohtu poolt?

Kohtulahendites on Euroopa Kohus „tulumaksu kinnipidamise“ mõiste määratlemisel viidanud kolmele põhikriteeriumile:

(i) makse toimub dividendi jaotamise hetkel,
(ii) maksu suurus on seotud jaotatud dividendide hulgaga ning
(iii) maksumaksjaks on aktsionär.

Tegemist on kriteeriumitega, mis on jooksnud läbi lahendite aegade algusest saati. Esmakordselt kasutati vastavat määratlust juba aastal 2000 kohtulahendis Epson Europe BV (C-375/98), lõikes 23. Seejärel 2003. aastal lahendis Océ van Grinten (C-58/01), lõige 47, siis aastal 2006 lahendis FII Group Litigation (C-446/04), lõikes 108, ning lõpuks aastal 2008 lahendis Burda GmbH vs Saksamaa (C-284/06), lõikes 52.

Segaduse tekitas Athinaiki lahend, kus kohtujurist on küll eelpoolviidatud ning juba Epsoni lahendis selgelt paikapandud kolm kriteeriumi välja toonud (vaata kohtujuristi arvamuse lõik 28), kuid samas aretanud ka teooria, mille kohaselt kolmandat tingimuse määratlemisel ei tuleks lähtuda niivõrd juriidilisest vormist vaid seda võiks tõlgendada ka majanduslikust sisust lähtuvalt. Kohtujuristi teooria leidiski kohtuotsuses kajastamist ning „tulumaksu kinnipidamise“ määratlemisel jäeti kolmas kriteerium tähelepanuta (vaata kohtuotsuse lõike 26-29). Seega leidis kohus, et majanduslikust sisust lähtudes võib kolmas kriteerium olla täidetud ka juhul kui maksukohustus tekib dividende jaotaval tütarühingul.

Verivärskes Burda lahendis on kohus selgelt kinnitanud loobumist tõlgendada kinnipidamist majandusliku sisu järgi hoolimata sellest et nii kaebav ettevõtja ( Burda ) kui ka Euroopa Komisjon Euroopa Kohtult vastavat lähenemist taotlesid. Kohus on oma otsuses selgelt rõhutanud, et tulumaksu kinnipidamise mõiste määratlemisel peab maksumaksjaks olema siiski aktsionär (kohtuotsuse lõik 61). Arvestades kohtu resoluutset seisukohta antud küsimuse majandusliku tõlgenduse osas (vaata kohtuotsuse lõiku 62), võib järeldada et Athinaiki lahend oli vaid inimlikust eksimusest tulenev ajutine kõrvalepõige üldreeglist ning edaspidi lähtub kohus järjekindlalt paikapandud kolmest kriteeriumist.

Lõpetuseks

Analoogselt Eesti maksusüsteemile nägid nii Kreeka kui ka Saksamaa maksusüsteem ette teatud juhtudel maksukohustuse tekkimise äriühingu tasemel kui dividende maksti varasemalt mittemaksustatud kasumi arvelt. Kuna Athianiki lahendis andis kohus Kreeka maksusüsteemi direktiiviga vastuolus olevaks tunnistamisega võidu ettevõtjale, proovis analoogses olukorras olev Burda GmbH samale pretsedendile tuginedes saavutada võitu ka Saksamaa üle, kuid kohtu kannapöörde tõttu ebaõnnestunult.

Oleks Euroopa Kohus sarnaselt Athinaiki lahendile asunud ka Burda juhtumis ettevõtja poolele, oleks see andnud põhimõtteliselt Eesti ettevõtjatele peale liitumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu võimaluse Euroopa Kohtu kaudu nõuda dividendide maksmisel tasumisele kuuluva tulumaksu täielikku kaotamist Eestis (antud riskile on viidatud ka Eesti autorite poolt: vt EML pressiteade 18.12.2007 „Eesti peab tulumaksuvaidluses valmistuma Euroopa Kohtusse minekuks“ Maksumaksja 2008, nr. 1, lk 34). Kohtu viimane seisukoht annab aga tuge, et Eesti maksusüsteem on ema-tütarühingu direktiiviga kooskõlas ning vähemalt Athinaiki lahendile toetudes mitte vaidlustatav.

Artikkel on avaldatud ajakirjas MaksuMaksja, august 2008