Avansilistest maksetest ja muust

12. veebruari Äripäev tõi avalikkuse ette Riigikogus teisele lugemisele jõudva tulumaksuseaduse muutmise eelnõu (181 SE I) avansilisi makseid puudutava osa ja kutsus muuhulgas üles ettevõtjaid eelnõud lugema. Üleskutse igati asjakohane. Esimene mõte, mis tekib, puudutab vormi. Ei saa pidada kuigi heaks mõtteks panna kokku muudatused ja kehtiva tulumaksuseaduse sätted. Sarnaneb varrukatele kleidi õmblemisega. Tagajärjeks on olukord, kus tulumaksuseadus täieneb hoogsalt igasugu primidega, sekundadega ja mitte ainult. Kuna seadus vajaks remonti ka muude valdkondade osas, siis olnuks kindlasti parem, kui Rahandusministeeriumile oleks antud võimalus tulla välja täiesti uue eelnõuga. On ju ka opositsioonile arusaadav, et uus ajajärk toob kaasa uue seaduse.

Arvestusperioodi muutumine

Sisu juurde. Suur muutus võrreldes praegusega on maksuarvestuse perioodi muutmine majandusaasta (üldreeglina kalendriaasta) põhiseks alates 1. jaanuarist 2009. Seega kaob ära kohustus tasuda tulumaksu igakuuliselt. Muutus peaks vähendama ka koormust, mis praegu kaasneb maksudeklaratsiooni TSD lisade 5-8 ja muude infovormide (INF) igakuulise täitmise ja esitamisega. Töö päris ära siiski ei kao, sest asemele tuleb kord aastas esitatav majandusaasta põhine maksudeklaratsioon.

Avansiliste maksete esimene voor

Uuele arvestusperioodile üleminek võib tavalisele maksumaksjale tuua kaasa avansilised maksed. Just nimelt võib, sest kui ühe avansilise makse suurus ei ületa 30 000 kr, siis maksete, mis leitakse võrdsete summadena, tasumise kohustust ei teki.

Üldreegli kohaselt hakatakse avansiliste maksete suurust arvutama majandusaasta maksudeklaratsiooni esitamise kuupäeval ettevaatavalt järgnevaks perioodiks ja tasutakse vastavalt 10. oktoobriks ja 10. märtsiks. Kuna esimene uus deklaratsioon tuleb kalendriaasta põhisel maksumaksjal esitada ja võimalik juurdemakstav tulumaks maksta alles 1. juuliks 2010, siis üleminekuperioodi (2009-2011) esimesel aastal tasutakse avansilisi makseid kolmel korral: 10. märtsiks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks 2009, 2010. aastal aga kahel korral, 10.märtsiks ja 10. oktoobriks.

Kui 2009.a kohta esitatavas maksudeklaratsioonis selgub, et neljast maksest siiski ei piisanud, kuna maksti näiteks tavapärasest suuremaid dividende, siis juurdemakse tuleb tasuda 1. juuliks 2010. Tekkinud enammakse aga tagastatakse 30 päeva jooksul, kusjuures tagastamine toimub 30 päeva jooksul 1. juulist alates, mitte aga vastavalt deklaratsiooni tegelikule esitamisele.

Suuruse leidmine

Praeguse kava ja seletuskirja kohaselt leitakse üleminekuperioodi esimese poolteistaasta neli avansilist makset kokku eelneva kolmeaastase perioodi (2006-2008) maksubaaside aritmeetilise keskmise ja 2009.a maksumäära (20%) korrutisena. Arvestusse ei lähe sisse erisoodustused, kõik muud summad, mille pealt on tulumaksu tasutud sellel perioodil, sh dividendid, vastuvõtukulud, kingitused jms, lähevad. Ühe makse leidmiseks nähakse ette saadud kogusumma jagamine viieks.

Kui 2006-08 maksubaaside keskmine ei ületa 750 000 kr piirmäära, siis avansilisi makseid ei tule, sest ühe makse suurus ei ületa 30 000 kr (1/5*750 000*20%). Kui ületab, siis tuleb maksta, kuid on võimalik taotleda maksete vähendamist või nendest vabastamist. Samas makstakse 2009.a kolme avansilise maksega ära ainult 60% kogusummast, mis vähendab oluliselt riigieelarve maksulaekumist.

Maksetest vabaks

Kui maksumaksja prognoosib tulumaksukohustuse olulist vähenemist, siis on võimalik avansiliste maksete vähendamiseks või nendest vabastamiseks esitada taotlus, mis peab olema vastavalt põhjendatud. Headeks argumentideks on kindlasti juhatuse ettepanek jätta kasum jaotamata ja üldkoosoleku poolt vastuvõetud samasisulised otsused. Seega võib osutuda kasulikuks kinnitada näiteks 2008.a majandusaasta aruanne üldkoosoleku poolt nii varakult kui võimalik. Siiski ei saa olla ette kindel taotluse rahuldamise suhtes, sest maksuhalduril on õigus, mitte aga kohustus taotlus rahuldada - negatiivse vastuse korral peab maksuhaldur aga vormistama haldusakti ja seda adekvaatselt motiveerima.

Kokkuvõtteks

On arusaadav, et avansilisi makseid on vaja. Praegune kava saada 2009. a kätte üksnes 3/5 (60%) eelmiste perioodide keskmisest on maksumaksjale igati soodne pakkumine. Samas on tõenäoline, et eelarve tahab oma ja see protsent suureneb eelnõu teise lugemise käigus (näiteks jagades ühe avansilise makse leidmiseks kogusumma hoopis neljaks ja seega laekuks 75%). Kõige paremas positsioonis on need ettevõtjad, kes piirmäära ei ole mingil põhjusel ületanud, kuid jagavad 2009.a dividende, kas 2008.a või eelnevate perioodide eest. Nendele pakub riik võimalust lükata tulumaksu tasumist edasi väga pikalt.

Mida muuta ja täpsustada? Eelnõus ja seletuskirjas puudub selgus, kes peab välja arvutama avansilised maksed, kas maksumaksja või maksuhaldur. Mõistlik oleks, kui maksuhaldur teeks maksumaksjatele maksmise võimalikult lihtsaks ja seetõttu tuleks pakkuda 2009.a alguses vastavat infot e-maksuametis, et vältida muuhulgas ka olukorda, kus maksumaksjal võiks vigade tõttu tekkida maksuintressi maksmise kohustus. Samuti peaks olema kirjas avansiliste maksete vähendamise taotluse menetlemise tähtaeg. Teiseks, kui maksudeklaratsioon esitatakse enne 1. juulit 2009 ja tekib enammakse, kuna avansilisi makseid on makstud üleliia, siis peaks enammakse tagastamise taotluse menetlus algama kohe peale deklaratsiooni de facto esitamist. Enammakse tagastamisel võiks võtta eeskuju füüsiliste isikute tulumaksu enammakse tagastamise kiirusest.

Artikli lühendatud versioon ilmus Eesti Päevalehe Ärilehes 20. veebruaril 2008