Eesti majandus liigub väärtusahelas ülespoole

View this page in: English

Detsember 2012

 

Olukorras, kus eurotsoonist lähtuvad investeeringud on kokku kuivanud ning sealsed eksportturud surve all, on nii Eesti kui meie sarnase lähtepositsiooniga Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) “saatusekaaslased“ liikumas suurema lisaväärtusega tootmis- ja teenusmajanduse suunas.

Viimasel kahel aastakümnel on Euroopa Liidu investorraha ja tarbimine toetanud CEE riikide hoogsat majanduskasvu ja eurointegratsiooni, ent eurotsooni kriis on ka „uuele Euroopale“ negatiivselt mõjunud. See omakorda on sundinud piirkonna riike muutma oma kasvustrateegiaid, ümber orienteeruma perspektiivsematele majandusvaldkondadele ning otsima uusi investeeringuid väljastpoolt Euroopa Liitu. Viimase aja trendiks on püüd vähendada sõltuvust odavat tööjõudu kasutavasse tootmisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest ning suurendada strateegilisi välisinvesteeringuid, mis oleksid huvitatud kõrgharitud tööjõust, korralikust infrastruktuurist ja tehnoloogilisest toest. Esmapilgul võib see tunduda väikese poliitilise muudatusena, ent lähem vaatlus näitab, et need majanduspoliitilised muutused on põhimõttelised, suunaga kõrgema lisaväärtusega majanduse poole.

Üle Kesk- ja Ida-Euroopa on suure lisaväärtusega ettevõtetesse panustada soovivate investorite jaoks avanemas ohtralt võimalusi. Eri asukohamaade vahel valides on investorite jaoks olulised nii poliitiline stabiilsus ja toimiv õigusruum, kui ka valitsuste suutlikkus viia läbi teadmusühiskonna jaoks olulisi institutsionaalseid ja poliitilisi reforme.

Uute võimalustega kaasnevad ka märkimisväärsed väljakutsed. Viimase kahe aastakümne jooksul on valdav osa välisinvesteeringuist CEE riikidesse tulnud Euroopa Liidu liikmesriikidest. Ehkki valitsused eelistaksid endiselt läbirääkimisi pidada Euroopa partneritega, sunnib majanduskriis investorite otsingul vaatama ka kaugemale piiride taha. Nii võib ka arenevate riikide ettevõtjate jaoks CEE piirkond investeeringute sihtkohana olla üha atraktiivsem, kuna poliitiline stabiilsus, sobiv ettevõtluskeskkond ja kvaliteetne infrastruktuur on neilegi meeltmööda.

Kesk- ja Ida-Euroopa tööjõuturge iseloomustab haritud tööjõu kättesaadavus, teadustöötajate ja kõrgharidusega inimeste osakaalult on mitmed piirkonna riigid maailma parimate hulgas. Ka on tööjõu tootlikkuse tõus olnud viimastel aastakümnetel siin maailma kiireimaid. See, koos hea taristu ja poliitilise stabiilsusega, pakub häid eeldusi ettevõtluse arendamiseks.

Mõistagi on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel erinevates kõrge lisaväärtusega majandusharudes omad tugevused ja nõrkused. Näiteks Eestit, mis asub globaalses innovatsiooniindeksis maailmas 19. kohal, on sageli toodud näiteks edukast IT- ja tarkvarainvesteeringute sihtriigist, millele internetiühenduste kvaliteedilt ja sisulahenduste loomingulisuselt pole piirkonnas vastast.

Eesti eristub ka oma arenenud ettevõtlust toetava infrastruktuuri ning ettevõtlusvabaduse poolest, samuti siinsete suhteliselt arenenud finantsturgudega. Ettevõtete loomine ja suhtlemine riigiga on Eestis lihtne – loodud on laialdane hulk teenuseid alates E-äriregistrist kuni maksude ja aastaaruannete deklareerimiseni. Teenuseid toetavad tsentraalne andmevahetuskiht X-tee ja ID-kaardi infrastruktuur, mis loovad ettevõtjatele äriarenduseks mugavaid võimalusi.

IT-lahendused aitavad inimestel paremini oma elu korraldada, vabastades väärtust loovate digitaalsete sisuteenustega nad rutiinsetest aeganõudvatest toimingutest. Näiteks tehakse 99% Eestis pangatehinguist ning 96% üksikisiku tuludeklaratsioonidest Interneti vahendusel. Eesti on maailmas ainulaadne ID-kaardi elektroonse kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika ja populaarsuse poolest. Avalike teenuste efektiivsuse ilmekas näide on ka e-terviselugu.

Infoühiskonna arendamisel on märkimisväärne olnud nii avaliku sektori aktiivsus innovaatiliste lahenduste tellimisel, pangandus- ja telekommunikatsiooni sektori panustamine uutesse tehnoloogiatesse ning ühiskonnaliikmete valmisolek tehnoloogia poolt pakutud uute võimaluste kasutamiseks. Avaliku sektori poolt väärib märkimist riigi infosüsteemi väljaarendamine, järgides seejuures põhimõtteid nagu hajus teenusepõhine arhitektuur, andmete ja andmevahetuse kõrge turvalisus, veebipõhisus, orienteeritus e-teenustele ning tugevad autentimisvahendid. Riigi infosüsteemi infrastruktuur on loonud võimaluse avalike teenuste arendamise toetamiseks kiirete IT-lahendustega ning on aluseks avaliku ja erasektori ühtse teenuseruumi tekkele. Loodud hajus infosüsteem loob Eestile head eeldused tulla toime ning potentsiaalselt lõigata kasu trendist, kus üha enam seadmeid ja masinaid on ühendatud arvutivõrku ning kus asutused ja ettevõtted vahetavad infot eelkõige andmete ja teenuste „linkimise“ teel.

Innovaatilise ärikeskkonna arendamine on tagatud Eesti Vabariigi Valitsuse initsiatiividega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on loomisel uus Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020, mis muuhulgas püstitab eesmärgid tootlikkuse suurendamiseks läbi IKT kaasamise ettevõtluses.

Eesti avaliku ja erasektori e-lahendused on loonud Eestile tubli e-riigi kuvandi, mis annab tõsiseltvõetavuse koostööpartnerina ja autoriteedi arvamuseavaldajana erinevates rahvusvahelistes koostöövormides ning on hõlbustanud Eesti ettevõtetel oma teenuseid pakkuda välisriikide turgudel.