Eesti majandusülevaade Kolmas kvartal 2012

View this page in: English

 

Eesti majandus kasvas eelmise aasta kolmandas kvartalis 3.5 protsenti, mis Euroopa kontekstis oli väga tugev näitaja. Euroopa Liidu majandus tervikuna langes nii eelmise aasta teises kui ka kolmandas kvartalis. Majanduslanguse põhjustajateks olid seejuures peamiselt just eurotsooni riigid, suurematest Itaalia ja Hispaania ning väiksematest Kreeka, Portugal ja Küpros. Eestiga samas rütmis või isegi kiiremini liikusid aastal 2012 ainult teised Balti riigid. Meie peamistest kaubanduspartneritest oli ka Soome majandus teises ning kolmandas kvartalis languses. Rootsi majandus oli küll veel napilt plussis, kuid ka seal on 2010. aasta ja 2011.a alguse hoog raugenud. Just Rootsi oli Eesti ekspordi kasvu mootoriks aastal 2010, nüüd on tema kõrval oma positsiooni taastanud Soome ja eriti Venemaa.

Eesti majanduskasvu vedajaks aastal 2012 oli sisemaine nõudlus ning eelkõige investeeringud põhivaradesse. Kriisi aastatel – 2008-2010 – langesid investeeringud dramaatiliselt ning nende osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) moodustas aastal 2010 ainult 19%, võrreldes 35 protsendiga aastal 2007. Aastatel 2011 ja 2012 kasvasid investeeringud põhivaradesse igas kvartalis keskmiselt 25-30 protsenti ning eelmise aasta kolmandas kvartalis moodustasid investeeringud juba ligikaudu 28 protsenti SKP-st. Kasvanud investeerimisvajadust soodustabki vahepealsest madalast tasemest tekkinud paus ning muudatused majanduse struktuuris, milleks on näiteks tööstuse kiire kasv ekspordi toel, seda küll eelkõige aastatel 2010 ja 2011. Eelmisel aastal kasvasid investeeringud eelkõige riiklike renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde ning taristuinvesteeringute toel, mis on omakorda aidanud kosuda ehitussektoril.

Statistikast on näha ka teenuste ekspordi vähenemine seoses transiidimahtude vähenemisega. See oli ka üks põhjuseid, miks Eesti jooksevkonto eelmise aasta alguses taas negatiivseks muutus. Kuna Venemaa on oma Balti mere sadamaid juba aastaid tugevalt arendanud siis on mahukauba (kütus, kivisüsi jm) transiidi vähenemine Eesti kaudu tõenäoliselt pöördumatu protsess ning nende tarneahela ettevõtetel tuleb olukorraga kohaneda. Näib, et siia ei too pööret ka Venemaa liitumine WTO-ga, mis peaks kõrvaldama diskrimineerivad raudteetariifid, kuna ka Venemaa käsutuses olevate mitteformaalsete takistuste valik on piisavalt suur. Naftaterminalidel, mis olid ja on jätkuvalt Tallinna Sadama peamised kaubavoo allikad, on reaalseks alternatiiviks hoiustamisteenuse pakkumisele ümberorienteerumine. Teistelt ettevõtetelt (näiteks raudteeveod, söeterminal) nõuab see suuremat leidlikkust.

Ka eelmise aasta viimane kvartal ei toonud Tallinna Sadama kaubavoogude osas muutust, kuid langus enam ei süvenenud. Kogu aasta lõikes vähenesid sadama kaubavood 19 protsenti ja kogumaht langes alla 30 miljoni tonni. Võrdluseks võib tuua, et kõrgseis oli aastal 2006 kui kaubamahud saavutasid 41 miljoni tonni taseme. Kogu eelmise aasta langus tuli siiski väärtuseloome seisukohalt väiksema potentsiaaliga vedelkütuste transiidist. Suurema väärtusloome võimalustega kaubagruppide, nagu näiteks konteinerite ja ro-ro kaupade, mahud kasvasid. Lisaks kompenseeris kabamahtude vähenemist rekordtasemele kasvanud reisijate arv, mis ulatus ligikaudu 9 miljonini. Sadama finantstulemusedki näitavad, et vedelkütuste mahtude vähenemine ettevõtte kasumlikkust oluliselt ei mõjutanud.

Järjest olulisemaks tegijaks Tallinna Sadama kõrval kasvab aga pikalt hoogu võtnud Sillamäe Sadam. Eeldatavasti saavutati aastal 2012 kaubavoogude prognoositud kasv 6 miljoni tonnini, ehk viiendiku võrra rohkem kui aastal 2011. Käesoleval aastal peaks valmima ilma suurema kärata  – erinevalt Tallinna Sadama uuest terminalist – ehitatud konteinerterminal, mis loodetavasti ka kauba leiab.

Eelmise aasta lõpu andmed polnud artikli kirjutamise ajaks veel ilmunud. Oktoobris ja novembris ei näidanud peamised igakuised indikaatorid – jaekaubanduse ja tööstustoodangu kasvud –trendi muutust. Seega võis eeldada 3-4 protsendise kasvu jätkumist ka aasta viimases kvartalis.

Enamus analüütikuid eeldab samas tempos kasvu jätkumist ka käesoleval aastal. Kasvutempo võtmeks on globaalne ning eelkõige Euroopa majandusolukord. Kui võlakriisiga seotud ebakindlus suureneb, kandub see suure tõenäosusega ka Eesti inimeste kindlustundesse ning hakkab pärssima kodumaist nõudlust, mis eelmisel aastal majandust vedas. PwC käesolevaks aastaks Eurotsooni majandusele veel kasvu ei prognoosi, ka mitte langust, kuid riskide realiseerumise korral on see võimalik.