Tippjuhid maadlevad segaste aegadega

Ilmus veebruar 2013

Jaanuari lõpus toimunud Davosi Maailma Majandusfoorumil avaldati järjekorras juba 16. PwC maailma tippjuhtide iga-aastane uuring (PwC Global CEO Survey), mille käigus küsitleti seekord kokku 1330 tippjuhti enam kui 60 riigist. Samaaegselt globaalse uuringuga palusime tänavu sarnastele küsimustele vastata ka Eesti tippjuhtidel ning saime 85 vastust. Seekordse uuringu tulemusi iseloomustab maailmamajanduse jätkuv vindumine. Kuigi suurt katastroofi hetkel ei ennustata, pole ka valguskiired kriisitunneli lõpus sugugi mitte eredamalt paistma hakanud. Segased ajad tuleb lihtsalt parimal võimalikul viisil kuidagi üle elada.

Pessimistlik Euroopa ja optimistlik Venemaa. Traditsiooniliselt on uuringu üheks olulisemaks küsimuseks, kui tõenäoliseks peetakse oma ettevõtte käibe kasvu eeloleval aastal. Kasvus veendunud tippjuhtide protsenti loetakse omamoodi „optimismiindeksiks“ ning kahjuks on see indeks olnud viimastel aastatel langustrendis. Kui kaks aastat tagasi uskus oma ettevõtte kasvu 48% ja aasta tagasi 40%, siis sel aastal usub oma ettevõtte kasvu vaid 36% juhtidest. Juhtide optimismi tase varieerub suurtes piirides – kõige positiivsemad on Venemaa tippjuhid, kellest tervelt 66% usuvad oma ettevõtte kasvu, kõige negatiivsemad ollakse Lääne-Euroopas ja USAs. Eestile olulistest eksporditurgudest paistab lisaks Venemaale üsnagi positiivselt silma ka Saksamaa (31%), kuid ohumärgina mõjub Skandinaavia tippjuhtide madal usk käibe kasvu (22%). Ka senise maailma majandusmootori Hiina puhul on usk kasvu oluliselt langenud (40%), kuid uute tähtedena on esile kerkimas Indoneesia, Brasiilia ja Mehhiko. Eesti ettevõtjad, kes ei pelga eksootikat, võiksid üritada kas otseselt või kaudselt nendest uutest kasvupiirkondadest kasu lõigata.

Mõningase üllatusena tuli Eesti tippjuhtide suhteliselt suur usk oma ettevõtte kasvu – tervelt 35% oli selles veendunud ning veel teist sama palju pidas seda pigem tõenäoliseks. See ühtib globaalse keskmisega ning on märksa positiivsem kui Lääne-Euroopa tulemus. Arvestades Eesti juhtide konservatiivset loomu, on nende mõõdukas optimism loodetavasti põhjendatud.

Retseptid segasteks aegadeks. Ebakindlate aegadega toimetulekuks joonistub globaalsete tippjuhtide nägemuses välja kolm olulist strateegiat. Esiteks, kasvuvõimaluste hoolikas valimine. Enamik tippjuhte panustab lähiaastal ettevõtte orgaanilisele kasvule olemasolevatel turgudel ning vaid 17% mõtleb teiste ettevõtete ülevõtmisele. Sealjuures nähakse parimaid võimalusi ülevõtmisteks mitte arenevates maades, vaid hoopis Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus loodetakse raskustesse sattunud firmasid odavalt kätte saada.

Teiseks, kui edukad ettevõtjad on klienti alati kuningaks pidanud, siis keerulistel aegadel on klient muutumas jumalaks. Tippjuhid peavad ülioluliseks masu ajal muutunud tarbijakäitumise paremat mõistmist ning paljud on sellel eesmärgil kaasanud kliendid oma tootearendusse. Lisaks nähakse suurt potentsiaali digitaalsete turundusplatvormide (näiteks kliendikaartide abil tarbijate käitumismustri kohta kogutud informatsiooni) parema ärakasutamise näol. Kolmandaks jätkub protsesside ja efektiivsuse lihvimine kohandumaks ’uue normaalsusega’. Tervelt 70% tippjuhte kavatseb ka sel aastal kulusid kärpida, kuid erinevalt paari aasta tagusest ei toimu see enam mitte tööjõukulude, vaid protsesside tõhustamise arvelt.

Tööjõupuudus teravneb. Kui globaalsed tippjuhid seadsid äririskidest olulisimaks kasvava maksukoormuse, siis Eesti juhtide suurimaks mureks oli üllatuslikult vajalike oskustega tööjõu ebapiisav kättesaadavus, mis ületas äririskina isegi energia- ja toormehindade tõusu. Hoolimata sellest, et tööpuudus on Eestis endiselt 10% kandis, on ettevõtjatel raske leida sobivaid töötajaid. Seda, et töötajate positsioon Eesti tööjõuturul on tugevnemas, ennustab ka asjaolu, et mitte ükski vastanud tippjuhtidest ei kavatsenud alanud aastal palku langetada, kuid tervelt 70% plaanisid neid tõsta. Ka juhtide suurim etteheide valitsusele oli ebapiisav töö kutsehariduse valdkonnas, mille tulemusena on meil suur hulk tööotsijaid, kelle oskusi ettevõtted ei vaja, ning suur hulk töökohti, kuhu on keeruline leida sobivat inimest. Need eestlased, kes otsivad väljakutseid välismaal, võiksid aga silmas pidada, et globaalselt on suurim nõudlus uute töötajate järele inseneri- ja ehitusfirmades, tervishoiu, infotehnoloogia ja telekomi sektorites. Koondamine ähvardab töötajaid pangandus-, metallitööstus ning metsandussektorites.

Globaalsetest riskistsenaariumitest peavad tippjuhid kõige tõsisemaks ja tõenäolisemaks Hiina majanduskasvu võimalikku langust alla 7,5% ning USA majandussurutist. Veel hiljuti suurimaks riskiks peetud Eurotsooni lagunemist peab aga tõenäoliseks ainult iga kuues tippjuht. Hea uudis seegi.