Klaas on siiski pooltäis …

View this page in: English

 

PwC globaalne tippjuhtide uuring 2014 Fit for the future: Capitalising on global trends.

PwC on juba ligi 20 aastat viinud läbi üleilmseid tippjuhtide uuringuid, mis võimaldavad heita pilku ettevõtluskeskkonna ja majanduse arengule läbi ettevõtja silmade. Äsja Davosi majandusfoorumil avalikustatud uuringus osales tänavu üle 1300 tippjuhi 68 riigist. Samaaegselt viisime läbi ka analoogse küsitluse Eesti juhtide seas, kelle arvamustest jäi kõlama, et teatavast ebakindlusest hoolimata võib „klaasi“ siiski näha pigem pooltäis kui pooltühjana.

Tippjuhtide optimism on kasvanud

Maailma tippjuhtide kindlustunne on mullusega võrreldes pisut tõusnud ja on oluliselt parem kriisiaastate näitajatest, jäädes siiski alla buumiaastatele. Oma ettevõtte käibe kasvus käesoleval aastal on veendunud 39% maailma tippjuhtidest (mullu 36%) ja 41% Eesti tippjuhtidest (mullu 35%). Eestile olulistest kaubanduspiirkondadest usub oma ettevõtete käibe kasvu näiteks 30% Skandinaavia, 33% Saksamaa ja 53% Venemaa juhtidest.

Huvitava trendina on viimase aastaga suurenenud usk mitmete arenenud riikide majandusse (näiteks USA, Saksamaa ja Suurbritannia) ning tunda on teatud pettumust paljude arenevate riikide suhtes. Mitmete BRIC riikide (Brasiilia, Venemaa, India) ja teiste arenevate turgude potentsiaal tundub küll olevat üüratu, kuid kõrge korruptsioonitase ja keeruline ärikeskkond ei lase sageli seda potentsiaali realiseerida, mistõttu suurettevõtete pilgud on hakanud taas pöörduma rohkem Läände. Kuigi Lääne-Euroopa juhid on endiselt keskmiselt pessimistlikumad kui nende arenguriikides asuvad ametivennad, on vahe kasvuootustes vähenenud.

Eesti ettevõtete käibe kasvu seisukohalt kolme olulisima välisturu hulgas mainiti enim Soomet (36% vastanuist), järgnesid Rootsi (27%), Läti (21%), Venemaa (20%), Leedu (17%) ja Saksamaa (11%). Mulluse uuringuga võrreldes on märkimisväärselt kasvanud Lätiga seonduvad ootused ja mõnevõrra kahanenud Saksamaa ja Venemaa osakaal.

Tehnoloogia areng on olulisim globaalne megatrend

Globaalsetest megatrendidest mõjutab tippjuhtide strateegiaid enim tehnoloogia ülikiire areng, mis toob endaga kaasa olulisi muutusi ühiskonnas tervikuna, aga võib küsimärgi alla seada nii mitmegi majandusharu ärimudelid – olgu näiteks kasvõi jaekaubanduse võimalik kolimine internetti või trükimeedia asendumine internetimeediaga. Aastaks 2020 ületab ennustuste kohaselt internetti ühendatud seadmete arv seitsmekordselt Maa elanike arvu.

Tehnoloogia arengu kõrval on märkimisväärne roll ka demograafilistel muutustel: nii kiiremal linnastumisel kui rahvastiku vananemisel. Aastal 2030 elab Maal 8.3 miljardit inimest, kes kokku tarbivad praegusest 50% rohkem energiat, 40% rohkem vett ning 35% rohkem toitu. Nende keskmine vanus on tänasest märgatavalt kõrgem ning ligi 70% neist elab linnades. Palgavahed arenenud ja arnegumaade vahel on muutunud väiksemaks. Muutunud maailm loob ettevõtjatele nii riske kui võimalusi, võidumees on see, kes suudab globaalseid trende enda kasuks ära kasutada.

Eesti suurimaks probleemiks tööjõu puudus

Kui kriisi haripunktis oli tööpuudus Eestis Euroopa Liidu suurimate hulgas, siis tänaseks on pendel hakanud jõudma teise serva. Eesti ettevõtjad peavad olulisimateks äririskideks ning majanduskeskkonnaga seotud probleemideks vajalike oskustega tööjõu leidmist (86% vastanute arvates oluline või suhteliselt oluline risk) ja kasvavaid tööjõukulusid (75%). Muret tuntakse ka partnerriikide tagasihoidliku majanduskasvu üle (70%).

Tervelt 40% küsitletud ettevõtetest kavatseb käesoleva aasta jooksul töötajate arvu suurendada ja vaid 18% vähendada. Oskustööjõu puudus tekitab võitluse töötajate pärast, mis omakorda kajastub ka palkades: 90% vastanud ettevõtetest plaanib tänavu palku tõsta ja neist viiendik enam kui 5%.

 

Ka hinnates Eesti valitsuse tegevust heidavad juhid ette nõrka kutseõppepoliitikat, mis ei too tööjõuturule piisaval määral vajalike oskustega tööjõudu. Samas ollakse rahul finantssektori stabiilsuse tagamise ja infrastruktuuri arendamisega.

Maksupoliitika osas on ettevõtjatel kahesed tunded. Ühest küljest ollakse rahul valitsuse tegevusega rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomisel, teisest küljest väljendatakse muret kasvava maksukoormuse osas. Paradoksaalsel kombel ei ole üldine maksukoormus Eestis viimastel aastatel küll oluliselt tõusnud, aga ettevõtjate ootus oleks ilmselgelt selle langetamise suunas. Eelkõige oodatakse tööjõu maksude alandamist, mis aitaks ettevõtete jaoks natukegi leevendada kasvavat palgakulu.

Eelkõige loomulik kasv

Küsisime tippjuhtidelt ka, milliste ärivõimaluste ja geograafiliste turgudega nad oma kasvuootusi seovad. Kui mullu oli enimlevinud vastuseks, et kasvu saavutamise võtmeks on innovatsioon ja uute toodete või teenuste loomine, siis tänavu nähti suurimat kasvuallikat loomulikus kasvus olemasolevatel turgudel, vastavalt 43% Eestis ja 27% välisturgudel. Loodetavasti ei ole Eesti ettevõtete innovatsioonitahe siiski kusagile kadunud, vaid enne uue hüppe tegemist püütakse teenida maksimum olemasolevate toodete ja teenuste baasilt.