Energiaäri jõudmas murdepunkti

View this page in: English

 

Värskelt ilmunud PwC iga-aastane maailma energiasektori uuring tõdeb, et elektritootmise ja
-ülekande ärivaldkonnad seisavad suurte muutuste lävel. Uued tehnoloogiad ja energiaallikad vähendavad oluliselt sõltuvust maagaasist ja naftast ning seavad traditsioonilise ärimudeli tuleviku küsimärgi alla. Enamik energiaettevõtetest näeb muutustes siiski pigem võimalust kui ohtu.

Mitte „kas?“ vaid „millal?“

Maailma energiaettevõtete tippjuhid on eesseisvate muutuste ulatuse osas üsna üksmeelsed: 41% PwC uuringus osalenuist usub, et aastaks 2030 on nende valdkonna ärimudel „tundmatuseni muutunud“ ning 53%, et see on läbi teinud „olulised muutused“. Vaid 6% arvab, et nende äri on 17 aasta pärast enam-vähem sarnane praegusega.

Euroopa viimase aastakümne elektrituru arengud on saavutatud suures osas tänu riiklikele toetustele (selle näiteks on ka tuule-energia võidukäik Eestis). Tõelise vabaturu kujunemist takistab praegu veel hinnabarjäär, kuid selles suunas liigutakse pikkade sammudega. Mõned murrangulisi muutuseid ennustavad näited on tehnoloogilised edusammud päikesepaneelide kasuteguri suurendamisel ja hindade alandamisel, on-grid lahenduste (võimalus kodus toodetud elekter, mis majapidamise vajadusest üle jääb, võrguettevõttele tagasi müüa) levik ning tarbimiskoormust ja kasutajate vajadusi ette prognoosivate nutivõrkude (smart grid) areng.

Teiseks mõjuriks, mis elektriturgu oluliselt mõjutab, on üha kasvav kildagaasi ja kildaõli kasutuselevõtt odavama alternatiivina maagaasile ja naftale. Kui Põhja-Ameerika peatselt saabuv sõltumatus sisseostetavast fossiilsest kütusest ähvardab segi lüüa terve maailma geopoliitilise mänguvälja, võib odava alternatiivse fossiilkütuse pealevool pidurdada ka tehnoloogilist arengut.

Heaks uudiseks tootjatele on, et globaalne elektritarbimine on tõusuteel: elektriautod, elektriküte ja üha suurenev elektrooniliste seadmete ja serveriparkide hulk on suurema mõjuga, kui energiatõhususe meetmed s.h tarbijate hinnatundlikkuse kasv ning roheline mõtlemine.

Uued trikid

Igal juhul on selge, et energiatootjatel ja võrguettevõtetel on viimane aeg oma muutuva rolli ning sellest lähtuvate riskide ja võimaluste peale mõtlema hakata.

Energiatootjatel on hinnastamise osas telekomidelt palju trikke õppida, miks mitte ei võiks me aastal 2030 või varemgi näha elektripakette, mille kuutasus sisaldub teatud hulk tasuta megavatte. Ühe energiaettevõtte tippjuhi sõnul on energiatootmine täna sarnases kriitilises punktis, kus pangandus ja telekommunikatsiooniettevõtted 20 aastat tagasi – peamine muutusi esilekutsuv jõud on tehnoloogia areng, mida pole võimalik peatada. Edukaks osutuvad need ettevõtted, kes muutustega parimini kohanduvad ja/või suudavad leida endale sobivaid innovaatilisi lahendusi.

Suhted tarbijatega muutuvad endisest tähtsamateks: kui täna kirjeldatakse 2/3 tarbijaist, kui „passiivseid kliente, kes lihtsalt tarbivad seda, mida neile pakutakse,“ siis kümne aasta pärast usutakse selliseid olevat alla 40%. Isetootmine või muu aktiivne kokkuhoid levib eeloleva 10 aastaga üha enam.

Eesti väljakutsed

Eestis on koos turu elektrituru täieliku liberaliseerimisega esimesed katsetused tehtud ning nagu statistika näitab, on enamus kliente üsna konservatiivsed uuendustega kaasa minemast. See on ka loomulik ning kindlasti kasvab lähiaastatel elektritarbijate teadlikkus ja iseotsustamise soov, mille tõttu saame nägema nii tihedamaid elektrimüüja vahetusi, kui ka agressiivsemat müüki.

Kuigi igasugune liberaliseerimine on iseenesest positiivne trend, siis peaks ka Eesti regulaator olema valvel pika-ajaliste negatiivsete trendide osas, mis, tingituna elektripakkuja ning tarbija erinevast ajalisest vaatest nende omavahelisele suhtele, toob kaasa näiteks liig vähesed investeeringud ning selle tulemusena pikaajaliselt jätkusuutmatu energiaturu.

Maailma energiatootjad ei ole rahul riiklike regulatsioonidega. Üle poole on neid, kes arvavad, et valitsuste tegevus on suurendanud ebakindlust ja takistanud investeerimisotsuste langetamist. Sama võib kuulda Eesti ettevõtjate suust. Energiatootmine on pika tasuvusajaga ettevõtlus ning reeglite muutmine investeerimistsükli kestel mõjutab negatiivselt juba käimasolevaid projekte, aga veelgi olulisemalt kuvandit Eestist kui stabiilsest keskkonnast.