Neljanda võimu transformatsioon

 

Vähe on neid majandusharusid, kus klient oleks rohkem kuningas kui meedia- ja meelelahutusäris, näitab PwC globaalne valdkonna tippjuhtide uuring. Tarbijate ootused ja vajadused on pidevas muutumises ning ettevõtetel raske nendega sammu pidada – ometigi eristab suuresti just ootustele vastamise võime võitjaid ja kaotajaid.

Kolmveerand uuringus osalenud meedia ja meelelahutusettevõtete tippjuhtidest näeb tarbijate muutuvates eelistustes enda äri jaoks tõsist väljakutset. Veelgi suurem osa (88%) on neid, kes plaanivad alanud aastaks suuremaid muutusi klientide võitmise ja kinnistamise strateegiates. 100%-lise üksmeelega kinnitasid aga kõik vastanud, et tarbijad, kliendid ning sotsiaalmeedia mõjutavad nende äristrateegiat. Eelkirjeldatu peegeldab selgelt juba mõnda aega kestnud suundumusi: meediatarbija tahab head toodet, tasuta ning ta lojaalsus meediakanali või teenusepakkuja vastu on üsna madal. Lisaks veel tehnoloogia areng, mis tõstab pidevalt ootusi nii kiirusele, kvaliteedile kui meelelahutuslikkusele.

Meedia ja meelelahutuse tippjuhtidele teevad muret ka avalikkuse usaldamatus nende tegevusala vastu ja intellektuaalse omandi ning isikuandmete kaitse väljakutsed (vastavalt 18 ja 25 protsendipunkti kõigi tööstusharude keskmisest rohkem). Selles osas on ka Eesti meediajuhtidel kindlasti põhjust peeglisse vaadata ja veelkord sõnumite kvaliteedi ning objektiivsuse üle mõtelda: sama kergesti kui pealtnäha pisiasjadest võrsunud skandaalid erakondade populaarsust räsivad, võib avalikkuse meelepaha pöörduda ka neljanda võimu vastu.

Et hea ajakirjanduse ja meelelahutuse tegemiseks on vaja väga häid tegijaid, pole mõistagi uudis ning alles hiljuti kõneles ka Eesti üks silmapaistvamaid meediaärimehi sellest, et ei näe kuskilt „vihaseid noori tegijaid“ peale kasvamas. Samad tendentsid teevad peavalu ka teiste riikide tegijatele ning tervelt 88% küsitluses osalenud meedia- ja meelelahutusjuhte püüavad oma seniseid talentide leidmise strateegiaid tänavu muuta.

Eesti meedia ja meelelahutusturu tegijad on meie väikest rahvaarvu silmas pidades suutnud tänases pildis pakkuda meie tarbijale võrdlemisi rikkalikku valikut alates kahekohalise arvuga telekanalitest, mõnetuhandelise tiraažiga ajakirjadest ja ajalehtedest kuni emakeelsete e-raamatute ja superstaarideni. Ebakindel majandusolukord, muutuvad tarbijanõudmised, internetistumine, paindlikkus, efektiivsus, operatiivsus ning võimekus kohanduda tänasel digiajastul saavad olema lähituleviku meedia ja meelelahutusvaldkonna võtmesõnadeks, milledega toimetulek veeretab turuosalistele radadele nii mõnedki proovikivid. Sellest saab nii võita kui kaotada, kuid kahtlemata on põhifookus tarbija ootuste täitmisel.