Ajad pole enam endised – ka valitsuste jaoks

View this page in: English

 

Enamik nõukogude ajal koolis käinud eestlastest tõenäoliselt mäletab ajalootundidest marksistlik-leninistliku definitsiooni revolutsioonilise situatsiooni kohta, mis tekib siis, kui valitsevad klassid ei saa ja valitsetavad ei taha elada endist moodi. Nagu teada, ajalugu küll kordub, aga mitte täpselt samasugusel kujul ja sageli ka üsna vastuolulisel moel – nii pole ka ime, et enamikes demokraatlikes ühiskondades tahaksid inimesed täna, et nende valitsused jätkaksid endist moodi ning ka valitsustel endil pole selle vastu midagi – ent paraku pole see enam lihtsalt võimalik.

Valitsused ja muude avaliku sektori üksused on täna kulukärbete ja üldise ebakindluse tingimustes silmitsi probleemidega avalike teenuste jätkusuutlikkuse. Ühelt poolt tuleb arvestada rahva soovide ja ootustega, teisalt on sama tulemuse saavutamiseks täna heal juhul vähem ressursse ning halval juhul isegi nii palju vähem, et eesmärgi seadmisel tuleb juba suuri järeleandmisi teha.

PwC avaliku sektori uuringute keskus viis läbi rahvusvahelise uuringu avaliku sektori toimimismudeli tuleviku osas, mille tulemuseks oli tõdemus, et riigi- ja omavalitsusinstitutsioonid peavad muutunud oludes toimetulekuks endas välja arendama uusi koostöövõimekusi ning muutuma innovaatilisemateks, läbipaistvamateks ning paindlikumateks.

Homses maailmas ei valitseta riiki ega linna mitte inimeste jaoks, vaid koos inimestega. Kontroll avaliku võimu otsuste üle liigub üha rohkem valitud juhilt kodaniku enda kätte. Avaliku sektori organisatsioonid pole enam bürokraatlikud kõigega tegelevad asutused, vaid väikesed, paindlikud, eesmärgipõhised ja koostoimelised üksused - ehk mitte avaliku teenuse pakkujad vaid pigem selle vahendajad või toetajad. Ning, mõeldes Eesti ja ka teiste „uue Euroopa“ riikide peale: tugeva juhi mudel peab paratamatult asenduma riiki/rahvast teeniva juhi ning vastastikkusel usaldusel põhineva riigi ja kodaniku vahelise koostöömudeliga.

Oktoobrikuised kohalike omavalituste valimised näitavad, et eelkirjeldatud muutuste esimesi võrseid on märgata ka Eestis: paljud kodanikuühendused, MTÜ-d ja kohaliku elu aktivistid olid valimisnimekirjadega väljas ning polnud mitte vähe neid omavalitsusi, kus valimiskünnis ka ületati ja volikogudesse pääseti.

Riigiettevõtete uus roll

Tulevases riigi-kodaniku suhetevõrgustikus on uuenev roll ka riigi- ja munitsipaalettevõtetel: lisaks dividendide maksmisele on nende potentsiaalne väärtus maksumaksja jaoks ka riigi jätkusuutliku arengu toetamises nii mõjuga innovatsioonile kui ka hästitasustatud töökohtade loomisega. Kuna riigiettevõtetel on sedavõrd suur potentsiaal rahvuslike huvide edendamisel, peaks neid kindlasti ka juhtima teistsuguse äriloogika alusel kui eraettevõtteid, kes saavad endale lubada keskendumist kitsalt investeeringute tagasiteenimisele ning kasumi maksimeerimisele.

Riigil ja omavalitsustel on võimalus võtta oma ettevõtetes aktiivse omaniku roll, kes mõtleb pikas perspektiivis ja arvestab lisaks finantstulemustele ka positiivse lisaväärtusega keskkonnale, kogukonnale ja inimarengule. Nii võivad riigiettevõtetest saada aktiivsed uute töökohtade ja uuenduslike tehnoloogiate loojad, kes toovad kasvu nii traditsioonilistesse kui uutesse majandusharudesse.

 

Kes vastutab?

PwC üleilmsed uuringud on näidanud, et ehkki kodanike jaoks on peamine vastutaja avalike teenuste ulatuse ja kvaliteedi eest keskvalitsus, aktsepteerivad nad avaliku võimu detsentraliseerimist ja vastutuse jagamist, kui antakse üle tegelik (mitte näiline) vastutus ja sellega kaasneb kohane teavitustöö. Vastasel juhul - kui vastutus on hägune või otsustusmehhanismid ebaselged - pöörduvad rahva pilgud süüdlase otsingul ikkagi keskvalitsuse poole.

Aga isegi siis, kui avaliku võimu ülesannete ja vastutuse üleandmine on toimunud edukalt, võtab rahval uue olukorraga harjumine siiski aega ja teatava aja jooksul tajutakse valitsust endiselt detsentraliseeritud vastutusvaldkonna eest vastutajana. See on poliitikute ja ametnike jaoks keeruline olukord – ühelt poolt on võimu loovutamine „allapoole“ vajalik ja õige, teisalt aga on probleemide korral nemad avaliku arvamuse jaoks endiselt peksupoisid. Sellises olukorras on oluline, et riigivõimu esindajad ei kaotaks närvi ega loobuks reformikavadest, sest tagasilöökidest hoolimata kuulub arenenud ühiskondade riigihalduses tulevik õhukesele riigile ning tugevale kodanikkonnale.