Maailma tööstussektori arengud tippjuhtide silme läbi

 

Värskelt avaldatud PwC maailma tippjuhtide uuring andis taaskord võimaluse võrrelda erinevate majandusharude ettevõtjate tulevikuootusi nii enda ettevõtte, oma tööstusharu kui ka kogu maailmamajanduse kasvu osas, samuti vaagida sarnasusi ja erinevusi hinnangute osas riskidele ja võimalustele.

Optimism on kasvanud

Nagu tippjuhtidel tervikuna, on ka tööstussektoris kindlustunne tuleviku ees keskeltläbi kasvanud, ent on siiski mõnevõrra madalam kui teistes majandusharudes. Kui keskmiselt oli oma ettevõtte käibe kasvus 12 kuu perspektiivis veendunud 39% uuringus osalenuist, siis masinatööstuses ja autotööstuses oli vastav suhtarv 34%, keemiatööstuses 33% ning metallitööstuses vaid 19%.

Seejuures valitseb korrelatsioon, et mida enam usutakse maailmamajanduse kasvu, seda enesekindlamad ollakse ka enda ettevõte kasvuootuste suhtes. Ka hinnatakse valdavalt enda ettevõtte kasvuväljavaateid kõrgemalt kui oma tööstusharu omi.

Suurim mure: energia- ja toorainehindade tõus

Pole üllatav, et muude majandusharudega võrreldes oluliselt energia- ja toorainemahukamas tööstussektoris on tippjuhtide suurimaks mureks energia- ja toorainehindade tõus ja ebastabiilsus. Ehkki mure maailmamajanduse väljavaadete osas on mõnevõrra vähenenud, nähakse valuutakursside ebastabiilsuses endiselt olulist riski, kuna tööstuses ostetakse toorainet sageli välisturgudelt. Oluliste riskidena nähakse ka kasvavat maksukoormust, valitsuste poolset „ülereguleerimist“ ja liigset sekkumist ettevõtluskeskkonda ning ebapiisavat tegevust eelarvedefitsiidi ja riigivõla vähendamisel, ent võrreldes kogu uuringu keskmise tippjuhiga, on need valdkonnad tööstussektoris pisut rohkem tagaplaanil.

Suurim võimalus: uued turud

Muude majandusharudega võrreldes on tööstussektoris ligi poole rohkem neid tippjuhte, kes näevad oma ettevõtte kasvu peamise tagajana laienemist uutele turgudele. Väiksem (ehkki mitte vähetähtis) käibe kasvu allikas on toodete ja teenuste innovatsioon.

Erinevate geograafiliste piirkondadega seonduvad ka erinevad emotsioonid. Aasia on endiselt tähtsaim kasvuturg, ehkki viimaste aastatega võrreldes on näiteks Hiina majanduskasvu tempo raugemas. Ka on mitmel Aasia turul tööjõukulud jõudsalt kasvamas. Põhja-Ameerika (peamiselt USA) hea taastumine sisendab optimismi, nii et mõnes sektoris nagu näiteks keemiatööstus, nähakse USA isegi Hiinast olulisema kasvuturuna. Euroopa tulevik seevastu on endiselt suur küsimärk: kõrge ostujõu poolest on piirkond küll atraktiivne, ent muret teeb selle kahanev globaalne konkurentsivõime. Kergetööstuse s.h toiduainetööstuse ettevõtted näevad suurt potentsiaali (ehkki koos suurte riskidega) demograafiliste protsesside mõttes atraktiivses Aafrikas.

Jalad maas, pilk tulevikus

Enamiku tööstusettevõtete jaoks oli viimase aasta olulisim kasumlikkust suurendav algatus seotud kulude kokkuhoiuga. See näitab, et suurettevõtete jaoks pole majanduskriisist alguse saanud „kaalulangetus“ veel läbi ja valdkondi, kus efektiivsust suurendada, jätkub senini.

Levinuimaks vastuseks küsimusele, milline on tõenäolisim tööstusharu lähiaastatel ümberkujundav suundumus, vastas aga enamik tööstussektori (eriti elektroonika- ja farmaatsiatööstuse) tippjuhte, et selleks on tehnoloogia areng. Tehnoloogia arengus nähakse nii võimalusi, kui riske. Ehkki üldiselt peab enamik vastanud globaalsetest tippjuhtidest oma ettevõtet muutusteks pigem hästi valmistunud olevaks, siis lähemal vaatlusel selgub, et oluliselt vähem on neid ettevõtteid, kes oma vastavas valdkonnas (olgu selleks investeeringud, innovatsioon, personalipoliitika, juhtimisinfo vms) olulisi muutusi juba ellu viinud on, võrreldes nendega, kes muutusteks alles valmistuvad. Ka ei ole valmisoleku määr tasakaalus organisatsioonisiseselt: finants- ja üldjuhtimise üksused on võimalikeks muutusteks oluliselt paremini ette valmistunud kui näiteks müügi-, hanke-, klienditeeninduse ja personaliosakonnad.