Lootusetu nõude käibemaks


Praeguse seisuga on tõenäoline, et 1. jaanuarist 2014 jõustub käibemaksuseaduses muudatus, mis on maksumaksjatele selgelt kahjulik, kuid mis pole samas piisavat tähelepanu pälvinud. Riigikogus on teisel lugemisel seaduseelnõu nr 506, milles kavandatakse käibemaksuseaduse vastavat sätet[1] täiendada lausega, mille kohaselt ei ole tekkinud käibemaksukohustuse vähendamine lubatud, kui kauba müüja või teenuse osutaja esitas ostjale kreeditarve põhjusel, et ostja on jätnud esialgse arve kas osaliselt või täielikult tasumata.

Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et tegemist on vaid sätte täpsustamisega, kuid sellesse väitesse tuleks suhtuda kahtlevalt. Viimasel ajal kipub olema nii, et kui muudetakse seadust ja see on maksumaksjale kahjulik, siis on tegemist seaduse täpsustusega ja kui see on kasulik, siis on tegemist muudatusega. Fakt on see, et praegune seadus ei sätesta keeldu vähendada tekkepõhist käibemaksukohustust kreeditarve esitamise perioodis, kui ostja on jätnud müügiarve osaliselt või täielikult maksmata. Liikmesriik võib käibemaksudirektiivi kohaselt küll sellise keelu kehtestada, kuid seniks, kuni seda pole tehtud, kohaldub üldreegel, millest ka meie peaksime juhinduma. Selle kohaselt on võimalik maksumaksjal maksustatavat väärust ja seega ka tekkinud käibemaksukohustust vähendada muuhulgas ka osalise või mittetäieliku tasumise korral ja seda liikmesriigi poolt kindlaksmääratud tingimustel. Ühtegi muud sisulist tingimust peale selle, et kreeditarve võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta, pole Eestis sätestatud.

Muudatus pole põhjendatud

Eelviidatud muudatuse tegemine ei ole põhjendatud ega ka õiglane ausa müüja suhtes. Müüja saaks jääda käibemaksukulu kandjaks vaid teatud ekstreemsetel juhtudel. Kui müüja käitus müüki teostades piisava ärilise hoolsusega, siis peaks olema võimalik vähendada kasvõi nullini ka käibemaksukohustust, kui ostja on muutunud püsivalt maksejõuetuks, näiteks pankrotistunud. Müüja peaks riigile edasi kandma vaid selle käibemaksu, mille ta ostjalt saab, sest käibemaks on kaudne maks. Kavandatav muudatus võimendab maksejõuetutest klientidest tekkivat kahju ja tsementeerib sulide äri – see võimaldab ebaausal „ostjal“ lisaks tasuta saadud kaubale või teenusele riigilt juurde teenida ka käibemaksuraha, sest sisendkäibemaksu mahaarvamine on tekkepõhine. Kavandatava muudatuse asemel oleks vajalik kehtestada mõistlikud nõuded käibemaksukohustuse korrigeerimise õiguse tekkimise aja, tõendamiskoormuse, dokumentatsiooni ja võlausaldaja kohustuste kohta. Miks mitte teha seda kasutades nüüdisaegseid e-lahendusi. See oleks suur samm edasi Eesti maksukonkurentsivõime tõstmise suunas. Jääb arusaamatuks, miks me astume sammu tagasi kui teised on teinud sammu edasi.

Korrigeerimine muudes liikmesriikides

PwC poolt 2013. a oktoobris läbiviidud uuring näitab, et käibemaksu osas on „bad debt relief“ ühel või teisel moel olemas 23 liikmesriigis, sealhulgas ka ümberkaudsetes liikmesriikides (Leedu, Läti ja Soome). Lisaks Eestile ei võimalda Ungari, Slovakkia ja Bulgaaria lootusetutelt nõuetelt käibemaksu ümber arvestada. Korrigeerimise nõuded on liikmesriigiti erinevad. Need puudutavad sündmust (või tegevusi), mis on korrigeerimise sisuliseks aluseks, ajaperioodi, mille jooksul korrigeerimine tuleb teostada, nõutavaid tõendeid ja dokumente, mida tuleb esitada maksuhaldurile või võlgnikule, raamatupidamisarvestust, võlgniku kohustusi jms. Korrigeerimise üheks peamiseks aluseks on võlgniku pankrot, kuid mitte ainult. Põhiline nõue on, et nõude mittelaekumine oleks täiesti kindel ja et võlausaldaja oleks teinud kõik võimaliku, et võlgnikult nõuet sisse nõuda. Mõned liikmesriigid (näiteks Itaalia, Hispaania) nõuavad ka kreeditarve esitamist, mille alusel võlausaldaja on kohustatud vähendama mahaarvatud sisendkäibemaksu. Enamusel juhtudel on käibemaksu korrigeerimine seotud ka lootusetute nõuete raamatupidamisarvestusega.

Muud 1.01.2014 jõustuvad muudatused ühe lausega

  • Käibemaksukohustuslaseks registreerimise menetlus pikeneb 5 tööpäevani;
  • Sisendkäibemaksu saab edaspidi tagasi enne registreerimist ostetud teenustelt, kui teenus müüdi edasi pärast registreerimist;
  • Sisendkäibemaksu saab edaspidi tagasi põhivaralt, mida on kasutatud enne registreerimist, võttes aluseks põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsuse pärast registreerimist põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimisperioodi jooksul;
  • Sätestatakse registreerimise võimalus teatud tehingute puhul ka ilma registreerimiskohustuse tekkimiseta (kauba eksport, maksuvaba ühendusesisene kauba soetamine).

 



[1] § 29 lg 7.