PwC globaalne maksu-uuring: peamine edutegur on maksusüsteemi lihtsus, mitte madalad maksud.

 

Eesti maksukeskkond on rahvusvahelise  konsultatsioonifirma PwC äsjase uuringu kohaselt kaotamas oma atraktiivsust ning globaalses arvestuses on Eesti 2010. aastal saavutatud 30. kohalt langenud 2011. aastal 50.-ndale.

Uuringu metoodika kohaselt hinnati ühesugusele hüpoteetilisele ettevõttele rakenduvat maksukoormust ja maksude administreerimise keerukust erinevates riikides. Võrreldav hüpoteetiline ettevõte oli paariaastase ajalooga, põhines kodumaisel kapitalil, andis tööd 60 töötajale ja müüs koduturule. Nimetatud hüpoteetilise ettevõtte puhul arvutati välja maksukoormus (maksukulu jagatuna teenitud kasumiga) erinevate riikide näidetel. Lisaks võeti riikide võrdlemisel arvesse maksuarvestuse keerukust ja sellele kuluvat hinnangulist aega.

PwC uuringu kohaselt tõusis aastal 2011 nimetatud hüpoteetilise ettevõtte maksukoormus Eestis 67,3%-ni võrrelduna 49,1%-ga aastal 2010, mille tulemusena maandusime teisena Itaalia järjel kõrgeima maksukoormusega Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse riikide hulgas. Võrreldes meie lähinaabritega, jäi näiteks Läti maksukoormus ainult 36,6% juurde. PwC uuringu kohaselt kannavad just Eesti ettevõtted üht Euroopa kõrgeimat maksukoormat.  

Maksukoormuse suur hüpe võrreldes eelmise aastaga on peamiselt põhjustatud Tallinna müügimaksu kehtestamisest ja tulenevalt selle kaotamisest peaks Eesti oma kohta edetabelis järgmisel aastal oluliselt parandama. Samas jääb ka hinnanguliselt 49% suurune maksukoormus üsna kõrgeks ja võib pikemas perspektiivis kallutada välisinvestoreid oma kapitali paigutama mõnda meie naaberriiki.

Eesti eeliseks välisinvesteeringute riiki meelitamisel on ühe argumendina toodud Eesti tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusesse reinvesteeritud kasumilt tulumaksu ei arvestata, vaid seda tehakse alles kasumi jaotamisel. Samas on Eesti 21% ettevõtte tulumaksumäär oluliselt kõrgem Läti ja Leedu 15% suurusest ettevõtte tulumaksumäärast.

Hoolimata maksuvabastusest reinvesteeritud kasumitelt, tekib teatud aja möödudes ettevõtjal soov teenitud kasumit jaotada, millisel puhul maksustatakse seda suhteliselt kõrge maksumääraga. PwC uuringu aluseks olev hüpoteetiline ettevõte jaotas teenitud kasumist teatud osa dividendidena, mille tulemusena paigutus Eesti edetabelis ettevõtte tulumaksu koormuse järgi lähedasele kohale kõrge maksukoormuse poolest tuntud Prantsusmaaga ning meie efektiivne 8% ettevõtte tulumaksumäär oli pea kaks korda kõrgem võrreldes Lätis sarnasele ettevõttele langeva maksukoormusega (4,8%). Reinvesteeritud kasumite maksuvabastus annab eelise ennekõike kasvufaasis olevatele ettevõtetele ning teenitud kasumite jaotamisel on need Eestis selle võrra kõrgemalt maksustatud.

Maksukoormuse kõrval pööras PwC uuring tähelepanu ka maksude administreerimise keerukusele. Võrreldes maksuülekannete arvu või maksuarvestuse pidamisele kuluvat aega on Eesti endiselt selgelt esireas.

Maksuarvestuse administratiivsele lihtsusele on kindlasti kaasa aidanud Eesti e-maksuameti süsteem, mida kasutavad üle 90% maksumaksjatest. Integreerides selle raamatupidamistarkvaraga on võimalik maksudeklaratsioonide esitamine muuta suhteliselt mugavaks ja kiireks toiminguks.

Samuti on maksude tasumist lihtsustanud ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis kõrvaldab vajaduse kanda erinevaid maksusummasid erinevatele kontodele ning taotleda nendevahelisi tasaarveldusi. Kolmandaks oluliseks aspektiks, mida küll uuringus otseselt ei mõõdeta, on meie maksuhalduri üldine maksumaksjasõbralik suhtumine muutmaks maksude arvestust ja tasumist võimalikult mugavaks. Näiteks peaksid enamus käibemaksu tagastamist ootavad maksumaksjad enammakstud maksu saama tagasi paarinädalase ooteperioodi jooksul, samas kui teistes riikides võib maksu tagastus olla keeruline ja aeganõudev protsess, millesse on tihti vajalik kaasata juriste ja maksunõustajaid. Samuti peaks käibemaksukohustuslasena registreerimine saama korraldatud paari päevaga ning maksuhaldur saadab meeletuletusi maksumaksjatele, kes on viimase kuue kuu jooksul jäänud viivitusse maksudeklaratsioonide esitamisega. Maksuhalduripoolne nõustamine ja ümarlauad erinevate kutsealaliitude ja maksunõustajatega on loonud maksuhaldurist partneri, kellega maksumaksja julgeb ja saab maksuküsimustes arutada ja nõu küsida, mitte sissenõudja, kelle ees tuntakse ainult hirmu.

 Üldiselt fooni loob ka juba üheksakümnendate alguses riigi poolt omaks võetud maksupoliitiline dogma, mille kohaselt peaksid maksuseadused olema võimalikult lihtsad, ühetaolised ja väheste eranditega. Kuigi ühiskonna arenguga on suurenenud vajadus detailsema regulatsiooni järgi, millest tulenevalt on tekkinud praktikas mitmeid kitsaskohti seaduse tõlgenduse osas, on lihtne maksureeglistik selgelt toetanud ettevõtlust. Samuti saab väita, et suures plaanis sammub Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem ühte sammu ettevõtlusega, võimaldades kasvufaasis hoida kokku maksukulu (kui ettevõte reinvesteerib kogu kasumi) ning elada üle majanduslikult raskeid aegu, ühildades maksude maksmise ajahetkega, kui omanike hinnangul läheb ettevõttel hästi ning ta on valmis ja võimeline jaotama teenitud kasumit.

Maksude arvestamise lihtsus võib anda küll eelise, kuid üha kasvava maksukoormuse korral hakkavad nii kodumaine kui väliskapital otsima alternatiive. Ühiskonnas on arutatud nii sotsiaalmaksu lae kehtestamist kõrge väärtusega spetsialistele kui maksuvabastuste andmist osaluste müügist teenitud kasumitele muutmaks Eestit atraktiivseks valdusühingute asukohariigiks (ning pakkudes konkurentsi Lätile, kes nimetatud maksuvabastused järgmisest aastast kavatseb kehtestada), kuid surve riigieelarvele on seni need diskussioonid jätnud teoreetilisteks aruteludeks.

Konservatiivne eelarvepoliitika on Eesti mainele investeerimissihtkohana kindlasti oluline ja maksud peaks tagama riigi jätkusuutliku finantseerimise, samas ilma maksukeskkonnas muudatusi tegemata võime maksukonkurentsis väga lihtsalt naabritest maha jääda. Näiteks Läti poolt vastu võetud osaluste võõrandamisele rakenduva maksuvabastuse ülevõtmine ei vähendaks tõenäoliselt oluliselt Eesti maksutulusid, kuid võiks luua parema keskkonna valdusühingute loomiseks näiteks meie Skandinaavia naabritele, mis omakorda looks kõrgepalgalisi töökohti nii audiitoritele, advokaatidele kui teistele äriteenuste osutajatele, samuti finantssektoris. Ka peaks Eesti nii oma investeerimiskesskonna kuvandi kui laiemalt uute töökohtade loomise stimuleerimiseks võtma midagi ette tööandja sotsiaalmaksukoormusega.