Kui suur on Eesti ettevõtete maksukoormus?

 

Detsember 2012

Juba 8 aastat on PwC koostöös Maailmapangaga koostanud globaalset uuringut ettevõtete maksukoormusest. Uuringu käigus hinnatakse nii maksude maksmisele kuluvat raha kui nende haldamisele kuluvat aega. Uuringu eesmärgiks on diskussiooni tekitamine ja ’peegliks olemine’ nii maksumaksjatele kui riikide valitsustele, võimaldades neil võrrelda oma riigi maksukeskkonda teistega.

Eesti maksukeskkond on äsjase uuringu kohaselt kaotamas oma atraktiivsust ning globaalses arvestuses oleme langenud 30. kohalt 2010. aastal 50. kohale 2011. aastal. Kui maksude haldamiseks kuluva aja poolest on Eesti endiselt parimate hulgas, siis maksukoormuse koha pealt oleme langenud Euroopas lausa viimaste hulka. Selline tulemus käib iseenesest mõistetavalt eestlaste eneseuhkuse pihta ja Rahandusministeerium on jõudnud juba kommenteerida, et see ei näita õiget pilti Eesti tegelikust maksukoormusest.

Tõe huvides tuleb kohe välja öelda, et uuring ei üritagi mõõta Eesti riigi üldist maksukoormust, vaid ühe konkreetse näidisettevõtte maksukoormust erinevates riikides suhtena tema maksude-eelsesse kasumisse. Võrreldava näidisettevõtte kirjeldus on Maailmapanga poolt ette antud ning see on püsinud üsna muutumatuna kõigi uuringu aastate jooksul. Muuhulgas on näidisettevõtte käive 1050 korda antud riigi SKP inimese kohta (Eestis 7,4 miljonit eurot), ta annab tööd 60 töötajale ja ta maksab igal aastal poole teenitud kasumist dividendidena välja.

Püüdes uuringu tulemusi tõlgendada Eesti patrioodina võib leida mitmeid vabandusi, miks meie koht just sellise näidisettevõte puhul nii nõrk on ja miks mõne teistsuguse ettevõtte puhul võiksime edetabelis oluliselt kõrgemal olla. Esiteks moodustavad antud ettevõtte puhul suure osa kuludest tööjõukulud ja teadupärast on tööjõumaksud Eestis ühed Euroopa kõrgemad. Kui paljudes teistes riikides on sotsiaalmaks kas osaliselt või täielikult töövõtja maks, siis Eestis on see täies ulatuses ettevõtja kanda. Seega tööjõumahuka tegevusega ettevõttel pole lootustki maksukoormuse edetabelis kõrgele jõuda, kuigi see ei tähenda ilmtingimata, et tööjõukulud tervikuna (palk koos kõigi maksudega) poleks Eestis konkurentsivõimelised.

Teiseks on näidisettevõtte puhul kaduma läinud ka suur osa Eesti eeliseks peetavast tulumaksuvabastusest reinvesteeritud kasumilt. Kuna näidisettevõte maksab igal aastal osa oma kasumist välja, peab ta tasuma ka tulumaksu, mille efektiivne määr antud ettevõtte puhul kujuneb kokkuvõttes isegi suuremaks kui näiteks Lätis. Reinvesteeritud kasumite maksuvabastus annab eelise ennekõike kasvufaasis olevatele ettevõtetele, kuid stabiilselt toimivate ettevõtete jaoks, mis maksavad regulaarselt dividende, on Eesti tulumaksumäär Euroopa keskmiste hulgas.

Kolmandaks sai meie näidisettevõttele saatuslikuks Tallinna müügimaks, mis oligi põhiline põhjus, miks viimases uuringus edetabeli koht nii järsult langes. Esmapilgul võib tunduda kummaline, kuidas saab üks 1%-line maks mõjutada nii oluliselt maksukoormust, kuid madala kasumimarginaaliga ettevõtete puhul võib ka väikese osa müügitulu loovutamine tähendada suurt mõju kasumile. Meie näidisettevõtte kasumimarginaal peale kõigi kulude (v.a. maksud) mahaarvamist on alla 6% müügist, mistõttu 1% tulu äraandmine tähendas 17%-list hoopi maksudeeelsele kasumile. Kahe protsendi võrra kasvanud käibemaks samas ettevõtte maksukoormust ei suurendanud, kuna käibemaksu, mis toimib lisandunud väärtuse maksuna, ei loeta ettevõtte maksukuluks.

Põhjendusi, miks nõrk koht edetabelis on seotud just selle õnnetu Maailmapanga näidisettevõttega, võib leida veelgi (185 riiki hõlmava uuringu puhul on sellised üldistused paratamatud), aga peeglisse vaadates on tõsiasi ka see, et Eesti maksusüsteemi sära on ettevõtjate jaoks hakanud tuhmuma. Kõige üldisemal tasemel esitab uuring küsimuse, kui palju ettevõtte tulust peale kõigi kulude (v.a. maksude) mahaarvamist läheb maksudeks ja kui palju saab ettevõtja tasuna oma panuse ja võetud riskide eest. Aasta aastalt on riik seda vaekaussi ettevõtja arvelt enda poole kallutanud.

Lohutuseks võib öelda, et üheks selle aasta uuringu järeldustest on, et maksusüsteemi lihtsus on majanduskasvu seisukohalt vähemalt sama oluline kui maksukoormus. Lihtne maksude tasumine, mugavad deklareerimise ja maksmise kanalid ning ladus suhe maksuhalduriga on Eesti selge konkurentsieelis, mida peaks investoritele senisest enamgi rõhutama. Kuigi maksukeskkonna stabiilsus on oluline, siis vaadates naabrite pingutusi (näiteks Lätis sellel aastal vastu võetud ulatuslikud muudatused valdusühingute maksustamisel) tähendaks isegi praeguse maksukoormuse külmutamine teistega võrreldes tagasiminekut. Maksude arvestamise lihtsus võib anda küll eelise, kuid üha kasvava maksukoormuse korral hakkavad nii kodumaine kui väliskapital otsima alternatiive. Seda ei ole meie ettevõtjad ära teeninud.