Pilvetehnoloogia riskid ja võimalused nõuavad täit tähelepanu

Pilvetehnoloogiast on viimastel aastatel räägitud-kirjutatud palju ja ülivõrdes, ent ei maksa unustada, et iga uus asi kätkeb endas ka riske. PwC viis hiljuti läbi mahuka pilvetehnoloogia-teemalise uuringu Saksamaa teenusepakkujate seas, mille tulemused on väärtuslikud ka Eesti kontekstis, näiteks ettevõtjatele, kes kaaluvad pilvetehnoloogia teenuste kasutuselevõttu ning soovivad veenduda, kas võimalik teenusepakkuja on olulised riskid katnud ning millistele ohtudele ning kitsaskohtadele peaks eelnevalt tähelepanu pöörama.

Pilvetehnoloogia võimaldab ettevõtetel IT-ressursse hankida säästlikult ning piiranguteta ja just vajamineval hetkel. Samuti võimaldab tehnoloogia tasuda vaid tegeliku kulu eest ehk ainult ulatuses, milles ressurssi reaalselt kasutatakse. Pilvetehnoloogiaga ei pea hoidma osa infotöötlusseadmete ressurssi (kõvaketta maht, protsessori jõudlus ja mälu) vabana juhuks kui peaks esinema vajadus lisaressursi järele. Kõik see vähendab ning lihtsustab ettevõtja kulusid, investeeringuid ja protsesse, mis on seotud andmete töötlemise, säilitamise ja vastavate süsteemide toega.

Pilveteenuste ost on teenuse tarbijate jaoks praegu isegi sellisel suurel turul nagu Saksamaa veel eksperimentaalses faasis. Selgeid reglemente ei ole loodud ning pilvetehnoloogia teenusepakkujate teenustekvaliteeti veel ei sertifitseerita. Uuringus osalenud ettevõtetest olid mitmed hiljuti loodud ning just pilvetehnoloogiale keskendunud. Enamus oli kliendiportfelli ja tegevusmahu poolest pigem väikese suurusega. Iga küsitletud ettevõtte pakkus keskmiselt kolme erinevat pilvetehnoloogia teenust. Kolm neljandikku küsitletutest pakkus “tarkvara kui teenust“ („Software as Service, SaaS), pooled „infrastruktuur kui teenust“ (Infrastructure as a Service, IaaS) ning kaks viiest küsitletust pakkusid „platvormi kui teenust“ (Platform as a Service, PaaS). Traditsioonilised protsessid nagu hankimine, müük, personalihaldus ja raamatupidamine on teenused, mida pakutakse juba tarkvarateenuste (SaaS) raames. Kõige väiksemat rolli etendab hetkel terve äriprotsess teenusena (Business Process as a Service, BPaaS), mida pakub vaid üks neljandik küsitletud teenusepakkujatest. Pooled küsitluses osalenutest pakuvad oma teenuseid ainult privaatpilves (private cloud), samas üks neljandik pakub teenust ainult avalikus pilves (public cloud) ning üks neljandik pakuvad mõlemat eespool nimetatud varianti. Uuringust ilmnes, et teenuseid tarbiva ettevõtte suurusel ei ole otsest seost sisseostetavate teenuste mahuga. Ühepalju pakutakse teenuseid nii suurematele kui väiksematele ettevõtetele.

Pilvetehnoloogia täidab palju ootusi

 Pilvetehnoloogiaga seotud teenused on praegu igas majandusharus väga nõutavad. See pole üllatav, sest hetkel välja töötatud pilvetehnoloogia teenused on suunatud tugiprotsessidele nagu personalihaldus, raamatupidamine jne. ning sellest tulenevalt on neid edukalt võimalik kasutusele võtta igas ettevõttes.

Küsitletud teenusepakkujate hinnangul ei ole olenemata suurest nõudlusest teenuse tarbijad enda jaoks välja töötanud pilvetehnoloogia kasutuselevõtu pikaaegset ning laialdasemat strateegiat. Üldjuhul keskenduvad tarbijad konkreetse situatsiooni või probleemi lahendamisele pilootprojektide näol. Enamasti ei ole teenuse ka tarbijate plaanid ja/ega strateegia kooskõlastatud ettevõtte IT strateegiaga.

Pakutavate teenuste jaotumine seose alusel üldise IT strateegiaga

Riskid: kus andmed tegelikult paiknevad ja kes tegelikult teenust osutab?

 Uuring tõi probleemkohana välja infoturbe ning andmekaitse rakendamise teenuses ja asjaolu, et vastavate nõuete täitmise tegelik jälgimine peaks olema tagatud teenusepakkuja enda poolt. Teenusepakkujad nimetasid detailse riskianalüüsi läbiviimise kui ühe kõige olulisema ülesande kliendi andmete turvalisuse tagamisel. Teisena toodi välja teenusepakkuja infoturbe korralduse sertifitseerimise, ründetestid, turvakontseptsioonide kasutuselevõtu ning kolmandate osapoolte poolt läbiviidavad kasutusõiguste auditid. Rohkem kui pooled küsitletutest olid läbi mõelnud ning juurutanud kriisiplaani, mille alusel tegutseda tõsise turvaintsidendi või andmete erakorralise kaitse vajaduse korral. Peaaegu ühel kolmandikul teenusepakkujatel aga puudus selline plaan täiesti.

Vaid üks kolmandik teenusepakkujaid hoiab andmeid ainult asukohariigi serveriruumides. Asukohariigis hoiustamine muudab lihtsamaks turvalisuse tagamise ja turvalisuse meetmete rakendamise kontrollimise. Mõned teenusepakkujad andsid oma klientidele valida, kas nad soovivad andmete hoiustamist ainult asukohariigis või on neile sobilik variant ka välisriigis hoiustamine. Üldjuhul pakkusid säärast valikuvõimalust pigem suuremad teenusepakkujad. Poolte teenusepakkujate sõnul on nende kliendid tundnud huvi, millised tehnilised ja organisatsioonilised meetmed on kasutusele võetud nende andmete kaitseks. Täpselt sama palju vastanud teenusepakkujaid omavad standardset protseduuri kehtiva seadusandluse alusel esitatud andmekaitset puudutavatele päringutele vastamiseks. 4 teenusepakkujat viiest on loonud ning kasutavad aktiivselt riskide haldamise ning turvalisusele või turvastandardile vastavuse jälgimise süsteemi.

40% teenusepakkujaist kasutab allhankijad. Vähem kui ühel kümnendikul puuduvad ressursid ja vahendid pilvetehnoloogia teenuse pakkumiseks ning teenuse osutamine ostetakse allhankijatelt täies ulatuses sisse. Peaaegu kõik allhankijaid kasutavad teenusepakkujad teavitavad sellest faktist ka oma kliente.

Lepingutingimused ja tugiteenused – oska tähele panna!

 Viiest teenusepakkujast kaks pakkusid klientidele lisateenusena võimalust kliendi  andmed turvaliselt ning sujuvalt pilve üle viia. Samas ainult iga teine pakkus andmete migratsiooniks vajalikke vahendeid tasuta. 40% teenusepakkujate standardleping ei sisaldanud tingimusi andmete tagastamiseks kliendile. Enamikel juhtudel sisaldasid andmete tagastamise tingimust just väiksemate teenusepakkujate standardlepingud.

Uuring tõi välja ka muid huvitavad aspekte lepingulistest suhetest. Näiteks pooled intervjueeritud teenusepakkujad pakkusid teenust fikseeritud arvuks kuudeks koos fikseeritud etteteatamise ajaga lepingu lõpetamiseks. Ainult üks teenusepakkuja oli nõus kliendi „vabastama“ 24 tunni jooksul. Antud seik on huvitav, kuna pilvetehnoloogiat reklaamitakse kui paindlikku teenust, kuid samaaegselt on lepingutel pikad tühistamisest etteteatamisajad. Üks kolmandik teenusepakkujatest pakuvad avaliku pilve teenust, mis peaks olema just selline teenus, millega oleks lihtne liituda ja samas sellest ka loobuda ilma pika etteteatamisajata. Neljandik vastanutest kinnitavad, et nad esitavad lepingu lõpetamisega seotud kulude kohta kliendile ka arve. Sama paljud vastanutest tõdesid, et nende lepingutes ei ole detailselt määratud teenuse osutamise (service delivery) tingimusi. Üldjuhul pakuvad väiksemad teenusepakkujad halvemaid teenuse osutamise tingimusi kui suuremad. Uuringus küsiti ka teenusepakkujate suhtumist teenustaseme erikokkulepetesse, millele vastati, et pakutakse nii standardsetele tingimustele vastavaid kui ka eritingimustele vastavaid teenuseid.

Tarbimine kasvab, standardid veel välja kujunemata

 Pisut alla kolmveerandi vastanud teenusepakkujatest leidsid, et pilvetehnoloogiaga seotud teenuste osakaal kasvab paari aasta jooksul ning keegi ei oodanud langust teenuste mahus. Suur osa teenusepakkujatest leidis, et pilvetehnoloogia esitab uued väljakutsed tarnijate haldusele ja sellega seotud teenusepakkujate kontrollisüsteemidele. Tugevalt spetsialiseerunud teenusepakkujad olid arvamusel, et internetipõhine töötamine saab tavapäraseks normiks ning võimalus integreerida ja kombineerida pilveteenuseid saab väga oluliseks. Selleks on vajalik eelnevalt teenused standardiseerida. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et vähemalt Euroopa suurima majanduse näitel on pilvetehnoloogiad turul selgelt oma kohta hõivamas, aga tarbijad peavad hetkel veel ise pöörama olulisel määral tähelepanu kaasnevate riskide analüüsimisele ja oma praeguste ning tuleviku vajaduste kaardistamisele.

PwC on maailma juhtiv audiitor-  ja ärinõustamisteenuseid pakkuv organisatsioon, tegutsedes 155 riigis ning ühendades enam kui 160 000 inimest. Enam kui 100 töötajaga on PwC Eesti suurim konsultatsioonifirma, aidates oma klientidel luua väärtust, suurendada usaldust ja anda turuosalistele tõeseid sõnumeid oma tegevuse kohta. Loe lähemalt www.pwc.ee