Kes maksab, tellib ka muusika

Varasemad PwC küsitlused näitavad, et farmaatsiatööstuse tippjuhid ei tundnud maailma majanduses toimuva ees nii suurt aukartust kui nende kolleegid muudes tegevusvaldkondades. Nüüd on pilt muutunud ning nad on hakanud senisest rohkem muret tundma konkurentsi, valitsuste rolli ja õnneks ka tarbijate soovide pärast.

Majanduslangusest enam mõjutab ravimifirmasid ja meditsiinitehnika arendajaid-tootjaid pigem kasvav rahvusvaheline kaubandus, inimeste suurenev reisihimu ning kiirenev globaliseerumine, kuna nii kipuvad ka ohtlikud viirused hoopis kergemini liikvele pääsema. Siia lisanduvad pandeemiad ja teised tervist mõjutavad hädaolukorrad, mis kõik kokku väljendub enam kui poolte küsitletud tippjuhtide mures oma ettevõtete järgneva kolme aasta kasvuootuste teostatavuse pärast.

Muutused ootavad ka farmaatsiatööstusele omast innovatsioonivaldkonda. Ühest küljest väljendub see kasvavas infotehnoloogia rollis ja näiteks „virtuaalsete“ patsientide kaasamises uute toodete testiperioodide kiirendamisse. Teisalt, nagu ka muud majandusharud, liigub farmaatsiatööstus nn. kasvavatesse majandustesse nagu Hiina, India ja Brasiilia, mis on paljude riikide järelvalveasutused valvsaks muutnud, kuna seal läbi viidud katsetuste tase on üsna ebaühtlane.

Farmaatsiatööstus liigub senisest tihedama koostöö poole tootjate, teadusasutuste, järelevalveorganite, valitsuste ning tervishoiuasutuste vahel. Väga suur osa PwC küsitluses osalenutest tunnistas, et uute toodete arendamine ei saa enam olla tööstuste siseasi. Näiteks propageeritakse häälekalt sedagi, et tööstuse ja teadusasutuste ühistöö viljad peaks internetis kõigile vabalt kättesaadavaks tehtama.

Kui teemaks on ravi ja selle maksumus, soovivad ka patsiendid oma sõna sekka öelda. Interneti jututubades ja blogides targaks saanud, nõuavad nad üha paremaid ja ohutumaid ravimeid ning erinevaid lisateenuseid, mis nende arvates tervist edendaks. Farmaatsiatööstustel ei jää üle muud, kui tarbijate eelistustele vastu tulla. Enamus tootjaid on tarbijate kaasamise oma uude strateegiasse olulisele kohale kirjutanud, kusjuures 70% firmasid soovib selleks kasutada sotsiaalmeedia võrgustikke.

Kes selle kinni maksab?

Tervishoid on üle maailma kuum teema ka poliitikute jaoks. Kasvavad majandused peavad esmatähtsaks taskukohaste hindadega tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamist, samas kui arenenud riikide demograafilised muutused tervishoiukulusid hoopis suurendavad. Pensioniea tõustes jätkab üha enam  inimesi töötamist kuni nende kroonilised haigused ägenevad, mis suurendab tasemel ravimite ning raviseadmete sotsiaalset ja majanduslikku väärtust. Tootjatel jääb tõdeda, et neile osutatav surve on tohutu, sest kui nad oma tegevuskulusid kokku ei tõmba ja kasumimarginaale ei vähenda, siis maailma tervishoiu vajaduste rahuldamiseks raha lihtsalt ei jätku. Selles olukorras muutub määravaks valitsuste roll – kuidas nad reguleerivad meditsiinitoodete hindasid, milliselt toetavad tootearendust? Farmaatsiatööstuste ja valitsuste huvid ning eesmärgid on paljuski kattuvad. Tulemuseni jõudmiseks tuleb aga mõlemal oma ideaalmaailmas järeleandmisi teha.