Erki Uustalu
Viimasel kahel aastal on visalt, kuid samas tulutult tõstatatud vajadust muuta tulumaksuseadust ning tagada füüsilistele isikutele reinvesteeritud kapitalitulude osas samaväärne kohtlemine äriühingute poolt reinvesteeritud kasumitega. Antud teema kõrval on tänamatult jäänud tahaplaanile asjaolu, et meie „lihtsas ning eranditeta maksusüsteemis“ puudub tegelikult samaväärne kohtlemine äriühingu poolt saadud erinevate tululiikide osas.
31. mail 2005 avaldas Aare Kurist Äripäevas artikli „Eesti viis aprillis läbi tõelise maksureformi“, kus kirjeldas, miks vabastusmeetodile üleminek välisriigist saadud dividendide osas oli Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele olulisem kui arutelu selle ümber, kas maksumäär peaks langema ühe või kahe protsendipunkti võrra aastas.
Vabastusmeetodile üleminek dividendide osas oli suur samm edasi, kuid mitte lõppvaatus konkurentsivõimelise maksusüsteemi väljaarendamisel. Tõsiselt tuleks kaaluda vabastusmeetodi rakendamise laiendamist ka äriühingute poolt saadud kasule osaluste võõrandamisest (sh. likvideerimisjaotistele, kasule kapitali vähendamisest) välismaistes tütarühingutes.
Välisriigi maksukohustuslaselt saadud dividendide arvelt oma aktsionäridele dividende jaotav Eesti äriühing täiendavalt dividendide jaotamisel tulumaksu tasuma ei pea eeldusel, et Eesti äriühingu osalus tütarühingus on vähemalt 15%. Põhjuseks on topeltmaksustamise vältimine. Kuna välisriigis makstakse dividende juba maksustatud kasumist, tooks Eesti äriühingu maksustamine tütarühingust saadud dividendide osas kaasa majandusliku topeltmaksustamise.
Erinevalt dividendidest pole aga topeltmaksustamise vältimist Eestis ette nähtud välisriigis maksustatud tütarühingutes osaluste võõrandamisest saadud kasule. Eesti residendist äriühingule tagatakse küll võimalus topeltmaksustamist lükata edasi kasumi jaotamise hetkeni, kuid kasumi jaotamisel leiab topeltmaksustamine siiski aset.
Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus vabastusmeetod välismaistes tütarühingutes osaluste võõrandamisele ei rakendu. Valdavas osas Euroopa Liidu riikides on topeltmaksustamine ühtemoodi välditud nii välisriigist saadud dividendide kui ka osaluste võõrandamisest saadud kasu osas. Tihtipeale on küll vabastusmeetodi rakendumiseks sätestatud nii dividendide kui ka kasu puhul teatud lävi (nt. teatud osaluse suurus, osaluse ajalise hoidmise nõue, jne).
Arvestades, et oma tavapärase majandustegevuse raames tuleb kontsernidel tahes-tahtmatult ette olukordi, kus osalusi tütarühingutes tuleb müüa, likvideerida ning restruktureerida, ei taga Eesti maksusüsteem hetkel sama soodsat maksukäsitlust kui mitmete teiste riikide maksusüsteemid. Maksukohustuse edasilükkamine ei ole kindlalt sama atraktiivne kui vabastusmeetodi rakendamine st. topeltmaksustamise täielik vältimine.
Laiendades vabastusmeetodit kasule osaluste võõrandamisest, soodustaks see läbi Eesti toimivaid maksustruktuure välisriikide kasutamise asemel. See parandaks Eesti võimalusi pakkuda reaalset konkurentsi Hollandile, Luksemburgile, Küprosele ning mitmele teiselegi riigile holdingühingute asukohavalikul, soodustades sellise raha voolamist läbi Eesti, mis muidu kunagi siia ei tuleks.
Lühendatud versioon artiklist ilmus Äripäevas 18. oktoobril 2007
